Nõuka-aeg
Home Up Militaaria Teater Sünnitamine Nõuka-aeg Veidrad lood Hirmsad lood

 

Düsenteeria
Tantsutrenn
Kambakas
Pioneerid
Pioneerilaager
Pioneerilaager II
Haiglas
Komsomolid

Tegelikult polnud nõuka-aeg sugu ju nii tume, nagu viimasel ajal kuulda võib. saan aru, et on kasvanud põlvkond, kes ei tea sellest peaaegu üldse midagi. Kõige vingem küsimus, mis selle aja kohta kuulnud olen, oli:

"Aga ütle, kas vanasti, noh, siis kui sina noor olid, kas siis televiisoreid kah oli?"

Mõnikord võib nõuka aega ikka kohata.

Tartu maanteel on ühe tellistest hoone peal endiselt suurte punaste tähtedega "AU TÖÖLE!" 

Ja vaadake mõnikord tähelepanelikult bussipeatuste silte- mitte neid sini-valgeid, vaid pisikesi, punavalgeid tahvlikesi, kus on peal bussi pilt ja all ruudustik liininumbritega: See bussipilt on endiselt kahe uksega. Sellised bussid sõitsid tallinna tänavatel natuke üle 30 aasta tagasi. Kabiiniosa oli kogu sõiduki laiuses, täpselt nagu veoautol. Mitte selline pisike kunku nagu praegustel.

Ajasin kunagi juttu ühe baarmeniga. KUI solvunud oli ta Eesti Vabariigi peale:

"Kurat, vene ajal olin ma ikka inimene. Läksin autoteenindusse või kuhugi poodi. Järjekorras lasti ette.... öeldi, et tule Andres, mul on sulle siia ühte-teist kõrvale pandud.... aga nüüd ei austa mind keegi. Kurat!"

Vene ajal olid autoremondimehed ja baarmenid ja meremehed ja poemüüjad ikka teistest peajagu üle. Nad olid ikka kohe kõrgema järgu inimesed.

Kui tahtsid öösel Keila-joa kandis mere äärde minna, pidi pass taskus olema. ja passis pidi olema tempel, mis lubas sul sealkandis ringi kolistada. Kallas oli piiritsoon ja seda valvati ikka päris hoolikalt. Mingisuguseid kummipaadiretkest Haapsalust Hiiumaale poleks sel ajal olnud üldse mõeldav. Minna Duðanbeesse või Novosibirskisse oli lihtsam, kui pääseda Saaremaale.