|
|
|
|
Sõjavägi on lõputute lugude allikas. See on koht, kus terve mõistus tihtipeale ei toimi või kui, siis toimib kusagil muul tasemel ja muid radu mööda. Mäletan, kuidas petrooli-saapaviksi seguga seinu värvisime, ning riidevärviga põrandaid võõpasime. Gaasimaski tõmbasin pähe kaks korda. Esimene kord siis, kui vilja kühveldasime ja teist korda siis, kui kekküttekatelt seestpoolt puhastasin. Kasvuhoone katuse materjali meil käepärast polnud. Polnud klaasi ega kilet. Aga millegi all pidid ju kurgid-tomatid ometi kasvama! Miski pidi ju hapraid taimekesi kaitsma vinge tuule ja piitsutava vihma eest. Kas oskab keegi arvata, mis selleks katuse katteks siis ülevalt tulnud käsu kohaselt sai? Eterniit loomulikult! Murdunud laetala asemele panime raudteerööpa- ja kuna see oli liiga pikk, uuristasime seina sisse augu, ning lükkasime ülejäänud osa õue. Et väljatolknev jupp ülemuste silmailu ei riivaks valgendasime ta lubjaga kenasti heledaks. Korra olen sõjaväes pureda saanud koera käest ja kaks korda on mind hammustanud rott. Ühele astusin kogemata vetsu minnes peale ja ta lõi mulle hambad jalga. Teine tuli mulle teki alla sooja ja kui külge pöörasin kihutas ta mulle kättemaksuks kihvad kätte kinni. Kirgiis Duišenalõ Beišenbajevit hammustas rott kaelast. Kahjuks oli too elukas unustanud õhtul hambaid pesta ja poisi kael hakkas korralikult mädanema. Kuna sigala oli üks väärtuslikemaid kohti sõjaväes üldse ei tahtnud keegi sealsetest asukatest mõne rumala juhuse tõttu rivist välja langeda. Sestap siis ei pöördunud me arsti poole, vaid püüdsime omade jõududega hakkama saada. Kaks korda päevas pigistasin sõjamehe kaelast mäda välja. Hommikul supilusikatäie ja õhtul supilusikatäie. Ennäe imet: Kirgiis ei surnudki veremürgitusse ja sai päris kenasti terveks. Aga elektrimontööri tangidega purihamba väljatõmbamine ebaõnnestus täielikult.
Ei soovita teilegi seda proovida. Uskuge teadjat: Montööritangid lõhuvad
hamba pikuti pooleks. Tjah. igasugu imelikke asju on ikka elu jooksul nähtud! |