Kroonu peldik
Madis Jürgen Eesti Ekspress, 31.10.2002

Lugu, mis räägib, et ka peldikus võib varitseda oht

Vahel varitseb vaenlase rünnak sõjameest ka peldikus. Kaido Pähn, müügimees ja Männardi hea sõber,  jutustab hirmsast paugust, mis leidis aset nende roodu peldikus Volgogradi külje all.

 Lugu järgmine: vene sõjavägi kasutas väikesi püssirohtu täis topitud papist pakikesi, mille kohta öeldi vzrõvpaketik. 

Õppuselt hoidsid noorsõdurid kokku viis või kuus karbikest, sidusid need punti ja hirmus relv peldikulise ehmatamiseks oli valmis.

Hommikul, kui rood metsiku kiiruga peldikust läbi jooksis (rajatis oli betoonist ja neljateistkümne auguga), pani keegi süütenööri salamisi põlema ja viskas lõhkekeha august alla. Süütenöör oli parasjagu nii pikk, et selleks ajaks, kui pauk käis, häppeningi korraldajaid peldikus ei olnud.

 Positsioonil olid teised mehed. Aga pauk käis vägev. Aukudest lendas vastu lage küll vedelat, küll paksu, ja mehed, kes tulejoonel kükitasid, olid kõrvuni pasaga koos. Peldik jäi terveks ja ülemused lahingust teada ei saanud.  Sõdurid kasisid ennast ära ja elu läks edasi.