|
|
|
|
KABERNEEME-KOIPSI-RAMMU-KABERNEEME 23-25.06 Sel aastal oli plaan minna purjetama, aga kahjuks ei olnud purjeka pontoonid nii terved, et oleks julgenud merele minna. Sellepärast võtsin jälle vanad, head kummipaadid appi. Seltskond oli suurem, kui tavaliselt. Sel aastal olid koos minuga kaasatulijateks Anu, Kustas, Sanna, näitleja Riho Rosberg koos sõbranna Kristi Traksiga. Siis veel Riina Rosin, Tanel Soosaar ja Raoul Nagelman. Plaan oli mina Koipsile ja Rammule. Kaasa olime võtnud päästeparve ja ˙he kummipaadi. Täispuhumise ajal juhtus õnnetus: Päästeparv rebenes ca 10 cm pikkuselt katki. Parv on meie laevastiku kõige auväärsem ja vanem alus. Umbes 15 aastat vana. Kaido isa hankis ta kunagi kalalaeva pealt. Ilmselt oli materjal lihtsalt vana ja pude. Oleks õnnetus juhtunud merel, poleks ilmselt midagi kurja juhtunud, sest parv koosneb sisuliselt kuuest eri sektsioonist, k˙ll aga näitab juhtunu veel kord, et päästevestid on hädavajalikud. Teised hakkasid siis ˙he kummipaadi abil Koipsile sõitma, aga mina tulin autoga tagasi Tallinnasse, ˙lejäänud kahe paadi järele. Jõudes jälle tagasi Kaberneeme tippu tuli välja, et see polnud mitte ainus takistus, mis meid retkel tabas. Kahe ˙lejäänud paadi ventiilid olid kurja juhuse tahtel sõitnud juba saarele. Polnud midagi parata, tuli veel oodata, kuni need tagasi toodi. Saar on väga ilus ja loomulikult lisas ilm boonuspunkte. Tegime ajupuudest pisikese lõkke, k˙psetasime saslakit ja keetsime teed. Tegime tiiru ˙mber saare ja korjasime kokku hunniku plast- ja klaaspudeleid. Imelik, kuidas inimestele ei meeldi puhas loodus, vaid nad loodusmaastikule ikka ja jälle pudelitega v˙rtsi p˙˙avad lisada. Koipsi saarel on olemas kaev. Esimest korda peale 1996 aastat ei sadanud jaanipäeva paiku ˙htegi piiska vihma. Järgmisel päeval läks enamus inimesi minema, ning mina, Tanel ja Riina sõitsime Rammu saarele. Seegi on imeilus saar. ˙sna madal ja näib, et istutatud metsaga. Rammul on kaks meremärki, kuhu annab otsa ronida. Saarel on pisike surnuaed, kus ˙he erandiga on kõikidel ristidel ˙ks ja sama nimi: Klamas või Klaamas. Olenevalt ristil olevast matmisaastast. Kõrgema meremärgi otsast on näha rannikut ja teisi lähedalasuvaid saari. Madalamalt meremärgilt on näha ka kunagise k˙la hiilgus: tänavaid, neid ääristavate sirelitega. Majade vundamente, kunagisi õunaaedu. Saare edelanurgas on ka olemas kaev ja padisadam. pildialbumid/?n=&a=/kaidojatarmo/pildialbumid/2003%20paadimatk/default.asp Reisi pikkus minul ca 15 km. Teistel vähem. |