ROHUKÜLA-HOBULAID-ROHULÜLA

22-25. 06. 1998 tulid koos minu ja Anuga esimest korda merele Kaido ja tema sõbranna Kaili.

 Jäime hilja peale, nii, et paadid lasime Rohuküla sadamast vette kell 1 öösel. Hobulaiu lõunaotsa majakas näitas meile suunda. Taskulambidki olid igaks juhuks kaasas, et laevade märku anda. Laevu ei olnud. Keskmise tugevusega tuul oli põhjast. 

Vaidlemist, kas minna ja millal minna oli kõvasti. Mingil hetkel paisus meie paadi tüli nii suureks, et keerasime merel otsa päris ringi. Siis kohtusid pimeduses kaks paati: Kaido ja Kaili hoidsid suunda Hobulaiule, mina ja Anu hoidsime suunda mandrile. Lühikese nõupidamise järel andis meie paatkond, kui targemad siiski järele, ja teekond jätkus ikkagi lääne suunas.

Kella kolmeks öösel jõudsimegi Hobulaiule, kus varasematest reisidest tuttava Ennu üles ajasime ja varjualust palusime. Sest päris saare ligidal oli Kaido ilmselt külma, tuule ja mingi meeltesegaduse tõttu loobunud aerutamisest ja otsustanud paati enda järel vedada, arvates, et niimoodi saab kiiremini edasi. Vesi osutus arvatust mõnevõrra sügavamaks ja Kaido oli järgmisel hetkel vööni märg. 

Enn oli mõistev mees. Oma sõnutsi oligi ta meid juba oodanud ja õhtul binokliga merd vaadanud, aga et kohalejõudmise kellaaeg nii pikaks hiliseks venib, ei osanud ta arvata.

 Õnneks saimegi ühe öö saunaruumis magada. Panime siis kerise küdema. Saime sooja ja ka riideid kuivatada. Paar päeva möödusid toredas seltskonnas kiiresti ja tagasi sõitsime Viktori mootorpaadiga. Vastutasuks tõime paadiomaniku autoga Tallinnasse.