"Hello my friend!" on esimesed sõnad, mida püramiidide juures bussist väljuja kuuleb! See annab märku, et olete jõudnud Egiptuse kaupmeeste haardeulatusse.

 Egiptus on maa, kus turistidele suunatud tänavakuritegevus on peaaegu olematu. Keegi ei varasta teie rahakotti. Keegi ei küsi suitsu ja ei anna teile seepeale kauba kinnituseks peksa. Selleks et valge mehe raha kätte saada, on palju nõtkemad ja meeldivamad võimalused. Asi on  küünlaid väärt, sest valgel mehel on alati üleliigset raha. Võiks öelda veelgi enam: Egiptlase jaoks ongi valge mees tegelikult üks iseliikuv rahakott! 

Niisiis tõttavad esimestena kohale poisikesed, sekka täismehigi, kes pakuvad palminiinest valmistatud  "ehtsat" papüürust, pudelikesi lõhnaõliga ja kipsist pühasid sitasitikaid, ehk skarabeuseid. Nendest möödaminek on lihtne. Neist ei tohi välja teha, vaid lihtsalt edasi astuda. Aga see on alles algus!

Tegelikult on reeglid üsna lihtsad: selleks, et rahast mitte ilma jääda, ei tohi te:

A) Kuulata kedagi

B) Rääkida kellegagi

C) Võtta kelleltki midagi

D) Anda kellelegi midagi

E) Nõustuda ükskõik  missuguse kohaliku mehe ükskõik, mis ettepanekuga. 

Sarnaneb vangivalvuri reeglitega. Kuna päris niimoodi vist käituda ei saagi, kukuvad lihtsameelsed uskmatud kes varem, kes hiljem ikka lõksu.

Tulevad kaameliajajad. Nad pistavad sulle ohelikuotsa pihku ja räägivad tasuta tiirust kaameliga. Hendrik Toompere küsib igaks juhuks veel hinna üle ja ajaja kinnitab, et tõesti-tõesti on sõit tasuta.

Teebki nukunäitleja pisikese tiiru, kaamelijuht võtab veel Hendriku fotoaparaadi ja teeb piltigi. Tähelepanelik lugeja ju märkab, et Hendrik eksis kohe peaaegu kõikide punktide vastu ja karistus tuleb naeratav, ent karm: Loomulikult on sõit tasuta, aga mahatulek see-eest vägagi tasuline! Kui mälu ei peta, maksis kaameli seljast allasaamine Hendrikule umbes 200 krooni! Henriku abikaasa allasaamine maksis veel 200 krooni,  200 krooni napsas kaameliajaja lihtsalt kauba kinnituseks ja 40 eeki läks kaameliajaja poisikesest abilisele. Seda kõike napilt 5 minutise reisi eest!

Juba astub üks mees minu juurde:

 "Hello, my friend! Kustkohast sa pärit oled?" 

"Õismäelt."

"Ooo, Õismäe on ilus maa.......väga ilus maa, ma olen seal olnud. Kas sul naine ja lapsed on?"

"Eeee...jaa."

"Ooo, siin on sulle kingitus: Pearätik! Vaat, kui ilus! Oled nagu tõeline beduiin! Siin on kingitus su naisele ja need pisikesed metallist püramiidid on kingitused su lastele!  Näed ja las ma teen sinust su fotoaparaadiga pilti kah, ma oskan küll! Valmis! Oi, kui hea pilt tuli!  So, this is present to You, now You give present to Me!"

Nuvott! Keegi polegi kellegagi kaupa teinudki, on lihtsalt kingitused. Aga valgel mehel ju pole peale raha tegelikult midagi kinkida! Kus on valge mehe pearätid ja metallist püramiidid? Minul on õnneks varuplaan olemas. Ütlen müüjale:

"Aitäh, aga mul pole raha. Kohe üldse ei ole..."

"Noo, aga tagataskus rahakotis on ju raha olemas!"

"Vaata ise, et ei ole..."

Keeran tagatasku ette ja tõmban pahupidi. Kiidan ennast, et olin pannud rahakoti lisataskusse, mis asub püksisääre peal, peaaegu pahkluu juures. Silmnähtavalt pettunud egiptlane pakib mu pearäti jälle kilekotti tagasi ja sööstab sama heatahtliku näoga järgmist turisti püüdma.

Tunnen headmeelt oma nutikuse ja kavaluse üle. Kõnnin edasi. Turistid pildistavad. Kaamelid mörisevad. Politseivormis mehed ajavad turiste püramiidist eemale ja passivad, et keegi kiviehitise otsa ei roniks, ega maailmaimet tükkhaaval koju ei tassiks.

Hakkan just pilti tegema, kui meid jälle eemale aetakse. Olin roninud ühe künkakese otsa, kust arvasin leidvat parema vaate. Politseinik ajab turiste eemale. Siis ütleb mees mulle

"Hea küll, tee oma pilt ruttu ära"

Klõpsutangi. Alo Kõrve Linnateatrist ronib mu kõrvale ja pildistab. 

Siis ütleb mees: "Siin on päike hästi, selja tagant, give  Your camera ma teen teist ka ühe toreda pildi"! Võtab Alo käest fotoka ja teebki. Ametimeest ma rahaküsimises kahtlustada ei oska, kuni..."
"So, my friend, this is little present to You, now You......................"

Mu silmad avanevad! See mees ei kanna vormi! Ta riided on küll sarnased Egiptuse politseivormiga, aga see ei ole vorm!

Nüüd teen midagi, mis käib risti vastu kõikidele kirjutatud ja kirjutamata kauplemisreeglitele: Ma jooksen lihtsalt minema. Tunnen ennast vargapoisina, sest kauba olen ju kätte saanud. Mind ju lubati  künkakesel olla ja pildistada, ning minust endastki tehtud pilt on juba filmilindil. Sellest hoolimata jooksen karjudes minema. Alo Kõrve spurdib koos minuga. Mees lippab kõige taga, karjudes:

 "Come back, come back!"

Mu silmades peegeldub meeleheide! Kurat, meie esiisad on võitnud Vabadussõja ja tapelnud Velikije Luki all. Sellele kaubitsejale ma ennast elusalt kätte ei anna! Jooksime elu eest, Eesti eest, vabaduse eest! Run, Forest, run!  Sooritasime Aloga isiklikke kõrbejooksu rekordeid! Lõpuks sai mees aru, et olukord on lootusetu ja pöördus künkakese juurde tagasi.

Meie jäime ähkides seisma. Samal hetkel tuiskas kaamelil kohale järgmine beduiin, tõstis parema käe üles ja hüüatas:

"Hei, pildistage mind!"

Juba aimates, mis järgneb, tõstsin fotoaparaadi ja vajutasin nupule. Hetk hiljem oli kõrbepoeg välguna meie kõrval, libistas meile tillukesed skarabeused pihku  ja ütles:

"So, this is present to You............"

Alo ütleb beduiinile sulaselges eesti keeles:

"Kurat, tead, sa võta endale tagasi see kuradi present!"

Pistab skarabeuse mehele pihku ja läheb rahulikult minema. Mina küünitan itsitades rahakoti järele...

"Ten euro is good present"

"NO!"

Ütlen ma selge, kõva ja kalgi häälega, ning ulatan talle 20 egiptuse naela, väikseima kupüüri, mis mul kotis on. Siin see 40 -eegine pilt nüüd ongi:

Mis puutub püramiidi, siis sain seda kaubitsejatest ja politseist hoolimata näha ja katsuda ja see on tõepoolest MÄÄRATU SUUR! Ta on ikka kohe nii suur, et..... ja kui veel ainult mõelda, et ta oli ehitatud nö ilu pärast, et ta on lihtsalt ühe vaarao haud, siis..... Kõvad tegijad olid egiptlased ning suured ja vägevad mehed olid need vaaraod!  

Ja siis veel üks asi:

Unustasin Teile enne öelda, et meie koduka lugemine on küll tasuta, aga lahkumine mitte, nii et see teade puudutab eeskätt neid, kes nüüd lahkuda soovivad:

  " So, My friends, that was little present to You, BUT now You give little present to Us!"

Raha ja asjad võite tuua minu või Kaido kätte, või jätta minu nimele Nukuteatri valvelauda , koos märgusõnaga "Little present"