Vahel tundub, et peaaegu kõik on võimalik.

Kaido rääkis, et pärast sõjaväest tulekut tundusid elu paremad ajad olevat möödas.
Noorus ja mõnus vastutamatus tundusid olevat selja taga.
Rajud peod lahedate sõpradega.
Ta oli õppinud kutsekeskkoolis mööblitisleriks.
Eest terendas (masendav) elu "Standardi" liinitöölisena.
See tähendas tumesiniseid tunkesid, inetut pruuni värvi ülikonda ja diplomaadikohvrit. Ja pudelit viina nädalavahetusel.
Ja kõik.

Minuga oli hullem. Mul polnud üldse mingit ametit. See tähendas, et tegelikult oli ükstapuha, mis tööd teen. Proovisin kätt aknapesijana ja "Tallinnfilmi" kärumehena.
Mind huvitas vaid näitlemine. Aga konkurss lavakasse oli ju meeletu. Tuleb olla parem kümnetest sama headest
Ees terendas masendav elu kusagil suvalises töökohas.
Ja pudelit viina nädalavahetuseks.
Ja kõik.

Tegelikult on kõik teisiti. Võimalusi "Elada nõnda, et hiljem poleks piinavalt valus sihitult elatud aastate pärast" (N. Ostrovski) on väga palju.
Tuleb vaid tahta ja proovida.

2007 aasta oktoobris tekkis võimalus minna lendama. Õigemini minna külvama.
Õigemini minna ja loopida lennukilt marutaudivaktsiini.

Olin varem lennanud mõnedki korrad. Aga vaid suurte lennukitega.
Alguse uljus kahanes, kui Tapa lennuväljale liginesin. Ja SEDA seal seismas nägin. Cessna 172. Esimesed lennukid tulid tehasest 1956 aastal.

 

Ilmselt kuskilt ürgaegadest on inimesel pärit teadmine, et suurem on parem.

Raske nui on palju parem, kui kerge.
Mäletate ju, milliste proportsioonidega oli "Villendorfi Venus"
Titanic on kindlasti uppumatu, sest ta on nii suur.
Õige lennuk on vaid "747"

Need Cessnad olid ikka kohe väga väikesed.
Kabiin on umbes sama suur, nagu sapakal. vast natuke kitsam.

Lisaks haiseb vaktsiin kalarapete järele. Selleks, et rebastele maiusroana maitsta.

Ühesõnaga oli see kõik väga hirmutav.
See väike lennuk......eeeee........ see kukub ju esimese tuulehooga alla!
Sellise lennukiga sõidavad vaid hullud.
Ja enesetapjad.

 
Jõhvi                                                                                Sirtsu soo

Ja üleüldse, mis siis saab, kui ma oksendama hakkan? Oksejoaoa piisava jõu korral (ja selles pole kahtlust) pidi esiklaasile jääma piloodi negatiivpilt, mis sarnanevat Mikihiirega. Sest piloodi peas on ju jurakad ümara kujuga kõrvaklapid. Muide minul kah!
Ja kes näitab mulle käemärkide abil, et kus on varuväljapääsud ja kus asub päästevest ?
Ja kas selles lendavas kirstus üleüldse on päästeveste? Mis siis, et mere kohal ei lenda. Aga sood ja jõed-järved jäävad ju ikka ette!
Oodoot, mehed-mehed, kus kurat on mu langevari?
Apppppppiiiii!

Lend oli vapustav!
Akendest on näha on nii ette, kui taha, paremale ja vasakule.
Mitte üheski suures reisilennukis pole seesuguseid võimalusi.
Üheski laineris tohi lennu ajal oma mobiiliga rääkida.
Ükski suur lennuk ei sõida nii madalal linnade ja metsade ja soode ja põldude kohal.
Ükski liinilennuk ei tee reisija palvel ta ema talu kohal au ringi.

  
Sirtsi küla, Naerismaa talu.

 Mis puutub allakukkumise läbi surma saamisse, siis uurige siit lehelt, kuipalju on hukkunud liikluses inimesi näiteks viimaste kuudel. Ja siis meenutage, mitmest sama aja jooksul allakukkunud pisilennukist ja hukkunud inimesest on meedias räägitud?

Ometi julgevad autoga sõita kõik.