|
|
|
| ROHUKÜLA-HOBULAID 22-25. 06. 2001 olime merel esmakordselt purjekaga. Purjekas on ikkagi hoopis teine tera! peale mahub rohkem, kiirus on mitu korda suurem ja sõuda pole üleüldse vaja! Miinuse poole pealt tuleb öelda, et kui kummipaati on võimalik seljakotis tassida, siis purjekas (olgugi kokkupandav) tuleb ikkagi autoga randa tuua. Olime neljakesi: mina, Anu, tema poeg Kustas ja tütar Mia Susanna. Sõitsime "Prostoriga" Rohukülast Hobulaiule. Päike paistis, aga tuul oli tugev. Prostori häda on selles, et oma kerguse tõttu ei saa liiga tugeva tuule korral enam pautida, vaid peab ainult halssima. Kui tuul ja laine tugevnevad veelgi, muutub ka halssimine väga keeruliseks. Ei hakanudki eelpoolnimetatud manöövreid tegema ja sõitsin ühel halsil saareni. Tänu sellele jäin soovitud lõpp-punktist umbes 3 km allatuult. Olime peaaegu Hobulaiu lõunamajaka juures. Pakkisime siis asjad kokku ja kõndisime Ennu juurde. Enn ja Evi olid täitsa olemas.
Õhtul jäi tuul vaiksemaks ja läksin purjekat ära tooma, aga siis juhtus õnnetus! Paadisillale lähenedes ei osanud ma õieti ette näha triivi ja üleüldse tegin ühe elementaarse vea. Lähenesin paadisillale pealttuule. Loomulikult hakkas paat svertide väljavõttes külg ees triivima ja LOOMULIKULT suutsin ma sõita naela otsa, mis kümne meetri raadiuses ainsana ohtlikult turritas. Igatahes oli paadi vasakus pardas 50 cm pikkune rebend!
Õnneks oli Hobulaiu Ennul üks tuub kummiliimi ja leidusid ka vanad kalamehe püksid. Kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ju ikka saab! Anu sõitis tagasi ühe juhusliku mootorpaadiga. Ta pidi tööle minema ja polnud selge, kas ja millal me purjeka kokku suudame lappida. Minul õnnestus purjeka pontoon siiski enam-vähem õhkupidavaks muuta. Liimi oli siukese augu jaoks muidugi ilmselgelt vähevõitu.
Tagasi sõitsime
niimoodi, et 11 aastane Kustas roolis, 9 aastane Mia Susanna hoidis sooti, mina
pumpasin ühe käega õhku ja teise käega hoidsin lappi tihedamalt kinni. Õhkkond
oli närviline, aga hakkama me saime. Ilm oli õnneks väga soodne. Lainet
peaaegu polnud ja puhus mõnus pakstaaktuul. Sõitsime nõnda 3 km, Hobulaiult Rohukülasse. |
