TEGEFJÄLL, ROOTSI

6-7. 01. 2003 Sellel üritusel lõid kaasa vaid mõned kolleegid. Kuna neid pole palju loen nad siinkohal nimepidi 

üles: Katrin Jalakas, Margot Sepp ja Evelin Vassar. Lisaks mina, Tarmo Männard, Anu Audse ja Kustas Sauter.

 Lugu oli selles, et talvel viis Nukuteater oma töötajad soodushinnaga Rootsi suusatama. Mina mäest suuskadega alla sõita ei osanud, seetõttu võtsin kaasa meie alpivarustuse. 

Mäletatavasti oli talv 2002/03 erakordselt külm. Termomeeter oli pidevalt -30 juures, seda ka Rootsis.

 Meie suusamajakeste juures oligi mäe jalam.  Kenal talvehommikul kell 12 hakkasimegi mööda suusanõlva ülespoole ronima. 

Anul algasid mõne aja pärast astmahood ja tundus, et ta läheb alla tagasi, aga ei! Kusagilt leidis vapper naine endas jaksu jätkata. Muudkui rassis ülespoole, nagu pisike tank kohe!

Mägi eriti kõrge polnud , umbes 400 m ja ka pimedaks läks üsna vara, seetõttu panime peagi telgid üles. Asetasime nad mäeaheliku servale. Parasjagu sellisesse kohta, et laviinid liiga ei teeks, aga et tuul ikka korralikult puhuks.

Keetsime kartuliputru lihakonserviga, tegime teed ja tundsime ennast mõnusasti.

Üks retkel osaleja oli võtnud telgi püstitamise ajal mõned lonksud "Jägermeistrit" ja mine tea, kas tuli see kõrgusest, madalast temperatuurist, söömatusest või mõnest muust põhjusest, aga vinti ta jäi. Kohe ikka korralikult vinti.

Umbes kella 9 paiku valitses laagrikeses juba vaikus ja rahu.

Kuna oli väga külm, siis hingeaur telgikatet läbida ei jõudnud, vaid külmus enne ära. Väljas ulus vali tuul ja plagistas telgikatet. Seetõttu sadas öö otsa meile omaenese hingeaur lumena krae vahele.

Hommikul võtsime kerge snäki ja läksime alla, teiste juurde tagasi. Kõik olid väga õnnelikud, kui meid nägid. Raadiosaatjate kaudu teavitati üksteist meie päralejõudmisest ja nii mõnedki ei pidanud paljuks sõita kohale, meid õla peale patsutama, sest all orus oli olnud tol ööl -27 C külma. Üleval lisaks vali tuul.

Peab tunnistama, et hea varustus on sellistes tingimustes ikka kulda väärt. Telgid pidasid tuule kinni ja magamiskotid hoidsid mõnusasti sooja , nii et kellelgi polnud öösel magades isegi mitte külm. Rääkimata külmakahjustustest.