AEGVIIDU-VENEMÄE-PAUKJÄRV-VALGEJÕE

Kolmanda perepäeva julgesin ette võtta juba vingemalt. Otsustasin viia oma kallid kolleegid paariks ööks talvisesse metsa. 

14 veebruaril 2002 lõpetasime tööpäeva ja astusime Balti jaamas rongi peale. Seljakotid olid kõik juba varem teatrisse toonud. Hoolimata lumest ja talvest olid mõned inimesed otsustanud ka lapsed kaasa võtta. Toon nad siin eraldi välja: 5 aastane Laura Sepp, 6 aastane Kreete Sepp,12 aastane Lilian Kaasik ja 12 aastane Kustas Sauter. Pisikesed seljakotid olid ka noorimatel ja matka käigus selgus, et hoolimata minu kartusest polnud kedagi vaja süles tassida. 

Rongilt maha tulime Aegviidu jaamas juba padupimeduses ja hakkasime tasapisi astuma Jussi järvede suunas. 6 kilomeetrit mööda maanteed ja siis 4 km metsateed. Piibe maanteed mööda edenes rännak jõudsalt. Natuke ohtlik muidugi pimedal talveööl nõnda kõndida oli, aga kõigil olid lambid kaasas, ja autod nägid meid juba kaugelt. Kui suurelt teelt kõrvale pöörasime, läks juba keerulisemaks. Oli värskelt sadanud. Lund oli põlvini, aga õnneks oli mõni aeg tagasi sõitnud  seda teed mingi auto. Mööda rattajälge venis siis inimjoru mööda talvist laant üsna pikaks. Sepapere jõudis kohale küll umbes tund peale teisi, sest laste samm läks lõpus päris töntsiks, aga see-eest oli nende saabudes juba lõke üleval ja toit varsti valmimas. 

Enamusel spetsiaalseid talviseid magamiskotte polnud ja niisiis kombineeriti, kes kuidas sai. Osad magakad pärinesid minu ja Kaido tagavaradest, osad kasutasid kahekordseid suvekotte ja osad panid magades lihtsalt paksemini riidesse. 

Vastupidiselt minu minu tavapärasele stiilile oli kaasa võetud kenake hulk alkoholi. Esimesel õhtul istusid mehed kella kaheni lõkke ümber, naersid ja rääkisid lugusid. Purjus polnud tegelikult keegi. Kõik olid mõnusalt lõbusad. Kuigi tõde tunnistades jõid 11 täiskasvanut selle nädalalõpureisi jooksul ära 10 liitrit alkoholi! Ja mitte õlut, ega veini, vaid ikka 40 kraadist! 

Järgmisel hommikul panime laagri kokku ja jätkasime rännakut põhja suunas. Ka teisel päeval oli rännaku pikkuseks umbes 10 kilomeetrit, kuna päev veeres kiiresti õhtusse. Kell 5 pidi juba laager peaaegu paigas olema. 

Vahepeal otsisime Jussi aaret. Aga ei leidnud. Otsisime teda kusagilt puujuurikate vahelt, ent tegelikult oli aare lihtsalt maapinnal lume all. 

Õhtuks jõudsime Paukjärve äärde, kus laagri lõime üles RMK lõkkeplatsile http://www.rmk.ee/pages.php3/010312 . Sealgi tegime maitsvat sööki, kuivatasime saapaid, keetsime teed, segasime seda viina, ning Strohiga, jõime ja rääkisime õhtu otsa lugusid. 

Kolmanda päeva hommikul oli kõige suuremaks sündmuseks Suursoo ületamine. Asja tegi pikantseks see, et soo ei olnud korralikult kinni külmunud. Võiks öelda, isegi vastupidi- soo oli tegelikult ikka kohe päris lahti. Enamuste jalad said ikka päris korralikult märjaks. Taas oli vaja läbida 10 km.

 Aga väljajõudmine Peterburi maanteele oli tõeliselt võimas: vastas olid nii 9-kohaline Nukuteatri minibuss, ja teise autoga Nukuteatri direktor ise! Pilt oli uhke. Ühelt poolt tulid väsinud ja märjad, lõkkesuitsu järgi haisevad matkalised, Teiselt poolt ülikonnastatud ja lipsustatud, lehviva mantliga Meelis Pai! Iseenda ja Eesti teatri poolt kinkis ta igale reisist osavõtjale pudeli mürksinist energiajooki. Väga hästi maitsvat mürksinist energiajooki, muuseas.