Nii.... Homme on tähtis päev  ja viimased ettevalmistused peaks olema tehtud. 

Vannitoas ilutseb kena automaatpesumasin. Enne oli nõuka-aegne "Maljutka", mille nupul kaks asendit: Sees ja väljas.

Köögis on  aknalaud ja kraanikausi ümbrus valge värviga üle tõmmatud, et ikka kena oleks. Uus tapeet. Ahjaa. Uus pliit, sest vanal töötas neljast vaid üks plaat. 

Magamistoas on kõik keeratud pea peale. Seal, kus enne oli voodi, on nüüd kapp. Seal, kus oli kapp, on nüüd õmblusmasina laud. Seal, kus oli tugitool ja riiul, on nüüd voodi. Seal, kus polnud mitte midagi, on nüüd lapse võrevoodi. Ainult vanad "Estonia" teatri klapptoolid on selle koristushurrikaani samas kohas üle elanud.

Lapse kojutoomine on selle poolest mõnus, et mitmedki tööd, mida aastatekaupa on edasi lükatud, lihtsalt tuleb nüüd ära teha.

Nii. Teagi kohe, kas peaks esikust joped-tagid kah ära kappi viima?! Samas... nagu ütles tark Tallinna lennujaama tollitöötaja:
"Ega hulluks kah ei maksa minna."

 Mida veel, et emal ja lapsel oleks hea?

Oi kurat! Öölamp! Selline mille valgel oleks näha, kudapidi maimuke parasjagu voodis asetseb!

Ootamatult kerkib pähe geniaalne idee: Olin mõni aeg tagasi mingist poest ostnud  aegreleega liikumisanduri. Kui ühendaks selle õige seinalambiga? Geniaalne ju! Selle asemel, et öösel lülitit kobada vehid korra käega ja hoplaa! Läheb tuli põlema! Või kui laps ennast öösel kuidagi püsti ajab... kohe ta ju loomulikult ei aja, aga eks ükskord ikka ajab... läheb tuli põlema ja hea ta kohe pikali tagasi panna. Või lähed pimedasse tuppa teda kontrollima ja taas pole vaja lülitit otsida. Paari minuti pärast kustutab aegrelee valguse, nagu nõiaväel iseenesest!

Mõeldud-tehtud! Nägin mitu tundi vaeva. Meenutasin kooli füüsikakursust. Tinutasin juhtmeid ja  kruvisin klemme. 

Mässan drelli ja kruvikeerajatega, sest kogu kaadervärk vaja ju ka veel lambi külge installeerida! Õnneks on osa lambi korpust puidust.

Panin oma uue leiutise seina peale üles ja demonstreerisin seda kaaskondlastele. Kõik olid minu ja mu leiutise üle hirmus uhked..... mõnda aega.

Hiljem olin sunnitud selle kaadervärgi magamistoa seinalt eemaldama ja panema ta sinna, kus on sellise lambi ainuõige koht: WC-sse. 

Miks?

Sest esiteks reageerib liikumisandur IGA liikumise peale! Mitte ainult käega vehkimine, vaid ka külje pööramine pani seinalambikese heledasti särama. Ehk peaaegu iga liigutus äratas nõrgema unega magajad (Ema; laps) automaatselt üles.

Ja teiseks: Kui Anu öösel last rinnaga toitis, olid ta mõlemad käed kinni ja muu keha üsna liikumatult paigal Muidugi arvas lambi tehisaju, et nüüd on kõik taas vaikne ja rahulik. Seetõttu pidi Anu imetamise ajal iga paari minuti takka ühe jalaga meeleheitlikult vehkima. Selleks, et  aegrelee poolt kustutatud tuld uuest süüdata!