|
|
|
ÜHEMASTILISED PURJEKAD
Kat on purjepaat, millel on ainult grootpuri. Luup on taglastatud lisaks groodile ka fokkpurjega Kutteril on mitu eespurje, lisaks võib olla grootpurje kohal topsel.
KAHEMASTILISED PURJEKAD
Jaul on kahe mastiga jaht, mille roolipost asub tagumisest e besaanmastist eespool. Ketš sarnaneb jaulile. Erinevuseks on roolipost, mis asub besaanmastist tagapool. Kuunar on kahe, või enamamastiline purjekas, mille esimene mast on peamastist lühem.
KOLME VÕI ENAMAMASTILISED LAEVAD
Täislaev on 3-4 mastiline laev, mille iga mast kannab raapurjestust. Viimane mast lisaks kahvelpurje. Fokkmasti ees on 3-4 eespurje. Maailmas on ehitatud ka üks 5 mastiline täislaev "Preussen" (1902). Parklaev on kolme või enamamastiline purjekas, mille viimases mastis on kahvelpurjestus ja eesmistes raapurjestus. Fokkmasti ees on 3-4 eespurje. 9 saj keskel oli levinuim ookeanipurjekas. Maailmas on ehitatud 6 viiemastilist parklaeva.
Prikk on 2 mastiline , harilikult kolme eespurjega laev, mille mõlemas mastis on täispurjekas ning grootmasti tagaküljel paikneb lisaks pika poomiga kahvelpuri. Kasutusel peamiselt 18-19 saj. Heade manööverdusomadustega. Kasutati kauba- aga ka orjade ja salakauba veoks.
Brigantiin e. kuunarprikk on 2 mastiline laev, mille fokkmastis on raapurjestus, ning grootmastis kahvelpurjestus. Oli kiiremaid laevatüüpe. Marss-seilkuunar on kahe või enamamastiline laev, mille fokkmastis on raapurjed ja tagaküljel kahvelpuri, ning teistes mastides on kahvelpurjed ja topslid.
Kahvelkuunar on 2-6 mastiline laev, mille igas mastis on kahvelpuri ja topsel. Kahvelkuunaril on tavaliselt kuni 4 eespurje. Maailmas on ehitatud ka üks seitsmemastiline kahvelkuunar "Thomas W. Lawson" (1902) |