Eesti on selle poolest tore, et meil on kõik olemas: Linnad ja ürgmetsad ja saared ja mäed. Kõik on lihtsalt väikesed. Eestis on olemas ka looduslikud kaljuronimisseinad. 

ASTANGU

Tallinna lähiümbruses on paar ronimiseks sobilikku kohta. Esiteks Astangul vanas Nõukogude armee mürsulaos. Seal on ühes kohas väga hea sein mis on üsna puhas-sealt ei kuku kive selga. Koha tunneb ära seinale joonistatud püsttriipude järgi.

LOLLIDEMAA

Lollidemaa asub 10 km Tallinnast Vääna-Jõesuu poole. Seal saab ronida talvel jääseinal. Lollidemaal korraldab Jaan Künnap talviseid jääronimisvõistlusi.  See ongi Eestis ainuke koht, kus talvel jääsein tekib. Rannamõisa tee 10 kilomeetril tuleb pöörata paremale. Sealt, kus on silt "Piirivalvekool"

Rannamõisa tee 21 kilomeetril on koht, mille nimi Naage. Sealgi on Põhja-Eesti paerannikul selline koht, kus võimalik ronimas käia. Naage bussipeatusest natuke edasi keerab Rannamõisa tee paremale paekaldale. Ronimiskohta jõudmiseks tuleb pöörata vasemale, suure asfalttee pealt ära  ja ca 1,5 km pärast ongi ronimisseinsein paremat kätt. 

PALDISKI

Paldiski tuletorni juures on võimalik ronida. Suurema tuulega on päris tore, sest paekallas lõpeb otse meres. Suurema lainega pritsib lainet ikka päris kõrgele.  Aga peakivi pudeduse tõttu peab olema üsna ettevaatlik ja kandma kiivit, et ülevalt mitte kiviga pähe saada. Uskuge, kivi, mis nelja-viie meetri kõrguselt pähe kukkudes pea veriseks lööb, on väiksem, kui võiks arvata. 

ONTIKA

Ontika paekallas on Eesti kõrgeim kahjuks on seegi üsna pude. Ronimiseks ta seetõttu eriti ei sobi. Küll aga asub sealkandis Eesti kõrgeim Valaste juga, mille vaateplatvormilt võib köiega laskuda. Platvormi täpset kõrgust ma öelda ei oska, sest 1993 sügiste veeuputuste aegu kaevus joaalune ojasäng paar meetrit sügavamale. See peaks olema paar meetrit üle 20-ne.

KARULA

Viljandi lähedal, Karulas on vana hollandi tüüpi tuuleveski, mis kohendatud spetsiaalselt ronijatele. Sinna on ehitatut mitmesuguseid riiuleid ja kaminaid ja muid tavalise nime ja hoopis ebahariliku kujuga treeningehitisi. Küll tuleb omanikega külastus kokku leppida. Ja tavaliselt see maksab. Samas on seal ka näiteks saun, kus ronimishigi mõnusalt maha saab pesta.

KÖIEGA LASKUMINE

Mis laskumisse puutub, on asi palju lihtsam. On vaja lihtsalt kõrget objekti. Hästi sobivad näit Tallinna suusahüppetornid.  Kuutsemäel on vaateplatvormiga mobiilimast, see on hea koht. Tartus Püssirohukeldri sein on päris mõnus, aga korra on viinud Tartu politsei mind sealt minema. Mind süüdistati avaliku korra rikkumises.

Tegelikult sobivad kõik tornid, majad, korstnad jms ehitised. Eluliselt vajalik on ainult see, et köie ja julgestusköie kinnitamise kohad oleksid kindlad. Kõrgeim koht, kust mina köiega alla olen tulnud, on Aegviidus asuv vana Nõukogude sõjaväe raadiomast. Sellel on kõrgust 70 meetrit ja tõtt-öelda enne üle ääre astumist on rinnus ikka tõeliselt vastik tunne. Perspektiiv sarnaneb vaatega lennukist, sest torn on kolm korda kõrgem, kui teda ümbritsevad puud.